Åarjelsaemien vuajnoen tjïrrh Tomas Colbengtson teemah bæjjese vaalta goh mujhteme jïh kolonijehistovrije Saepmien sveerjen bielesne. Colbengtsonen vuesiehtimmie Goh tjoevke jih soejvene soptseste (Vad ljus och skugga berättar) tjoevkesem beaja persovneles jïh ektie soptsesidie åejvieladtji daaresjimmien bïjre aalkoeåålmegi vööste. Vierhkieh lea kulturelle dïedtelgimmien bïjre goh nærhtome saemien gïelen, religijovnen jïh båatsoen vööste. Joekoen dïhte vaenie åehpies soptsese sveerjen staaten bïjre mij saemide tjabrehti jåhtajidh noerhtesaemien dajvijste åarjelsaemien dajvide 1900-låhkoen aalkoelisnie. Akte dahkoe mij vigkieh sjugniedi mah annje jielieminie jïh almetjh baajnehtieh.
Soptsestalleme Tomas Colbengtsonen jïh dr. Liisa-Rávná Finbogen gaskem lea vuesiehtimmiesavkesne, jïh sæjhta jienebh dejstie soptsesijstie tjeahpoevierhkijste lutnjedh. Vierhkieh dovne almetji jïh seabradahken bïjre soptsestieh mah leah politihkeles jïh fysiske daaresjimmieh dååjreme, viehkine naeliebiologeles dotkemistie, nærhtome saemien gïelen jïh kulturelle gïehtelimmien vööste, jïh sualadimmie jïjtsh årromedajvijste. Colbengtsonen vierhkieh seamma tïjjen åvtese vuajna håhkojne, åarjelsaemien kultuvre van jielieminie. Guktie Colbengtsonen vierhkieh maehtieh viehkine årrodh aktene jealajehtiemisnie?
Soptsestalleme sæjhta dan gaavhtan aaj Saetniesvoete- jïh liktemekommisjovnen reektehtsen bïjre årrodh, maam bæjhkoehti ruffien daan jaepien. Daelie saetniesvoetekommisjovne aaj Sveerjesne barkeminie edtja goerehtalledh jïh daajroem geerjehtidh saemien histovrijen jïh politihkeles daaresjimmiej bïjre mah leah saemiej vööste sveerjen bielesne dorjesovveme. Sijhtebe aaj mïerhkesjidh daelie vielie goh 700 biejjieh vaaseme mænngan Jollemesreakta dåapmoem Fovsen-aamhtesisnie böökti, men maam staate ij krööhkesth.
Soptsestalleme vaasa medtie 50 minudth jïh mænngan maahta gyhtjelassh gihtjedh. Aalkoebaakoe Raisa Porsangerinie, kuratovre jïh gaskesadtemen tjåadtjoehtæjja Tjiehpiedæjjasiebresne.
→ Lohkh vielie vuesiehtimmien bïjre daesnie.
Gærja Faamoe (2019) Tomas Colbengtsonen tjiehpiedæjjavoeten bïjre lea doekemasse gallerijesne.
Tomas Colbengtson (r. 1957, Dearna, Sveerje) lea åarjelsaemien guvvietjiehpiedæjja ööhpehtimmine jïlleskuvleste Konstfack (MFA), 1991. Boelhken 1998-2008 lij resident artist jïlleskuvlesne Kungliga Tekniska Högskolan Stuehkesne. Colbengtson lea tseegkije prosjekteste Sápmi Salasta- Saepmie feerhmie.
Dïhte vuesiehtimmieh åtneme dovne Saepmesne, Skandinavijisnie jïh ålkoelaantesne, ajve 2022 mænngan satne vuesiehtimmieh åtneme gelline sijjine, dej gaskem Sámi Dáiddaguovddáš/Samisk Senter for Samtidskunst i Karasjok, Scandinavian House, New York, National Nordic Museum, Seattle, Enter ArtFair, København, Galleri Helle, Stuehkie, Museum Cerny, Bern, Sveits, jïh Saemien Sïjte Snåasesne, juktie naakenh neebnedh.
Dr. Liisa-Rávná Finbog lea saemien arkeologe, museologe jïh vytnesjæjja Osloste, Vaapsteste jïh Skániteste Saepmien nöörjen bielesne. Finbog sov vytnesjimmiem akademihkeles barkojne ektede jïh saemien epistemologijem ektede jalletje akademijine. Dïhte dåakteregraadem bæjhkoehti museologijen sisnjelen UiO:sne 2021 tjaaleginie It Speaks to You gusnie tseahkan gaskem museumh, saemien identiteeth jïh duedtiem vuartasji. Doh minngemes jaepieh dïhte postdåaktarinie barkeme universiteetesne Tamperisnie, Soemesne, jïh kuratovrine orreme Sámi Pavilionesne Venecia biennalesne 2022. Beaska Niillasine jïh Timimie Märakine ektine lea siebriem Hásttuheaddji Collective tseegkeme.
