Inga-Wiktoria Påve
Dolla addos fámu // i skymningstimmen jag dristar mig
Čájáhusalánjain nuppi ceahkkis
16. b. ođđajagimánus, 16. b. guovvamánnui 2025

Inga-Wiktoria Påve dáiddabargut leat čielgasit ja nannosit čatnon iežas davvisámi kultur­árbái. Sámi árbevierut čielgasit dihtojit ávnnas­geava­heamis, hámiin ja ivnniiguin. Dolla addos fámu // i skymnings­timmen jag dristar mig nammasaš čájáhusas Påve čájeha ivdnás govva­dáidaga, bácci ja instal­la­šuvnna maid son lea duddjon silkkis, silbbas, messegis, náhkis, muoras ja eará luonddo­ávdnasiin iežas ruovtto­guovlluin.

Čájáhus máhccá árran­geđggiide ja muitalusaid álgo­álgui. Muitalusaid máddagis leat uvssat olbmo siskkáldas ádjagii, olgomáilbmái ja eará ilmmiide, muitalusaid uvssat leat máŋgga­láganat. Muhtimin uksa lea dušše asehis cuozza du ja earálágán duohta­vuođa gaskkas. Muhti­min nisson noaiddit, guohpasat, vájaldit reahpen­ráiggi čađa, suova mielde biekka hálddus.

Nissonfápmu lea guovddážis ja Påve dáidagiin nissonat ilbmet iešguđet hámiin. «Fárdda­laččat» govain nissonat leat čiŋadan njealje guovlluid gahperiid ja ránskkalaš silkeliinniid, ja govastit sihke sámi identitehta, sierralágan duodje­árbevieruid ja oktavuođa doložiid ja dálá áiggiid gaskkal. Eará dáidagiin dihto nisson­ipmil Máttáráhká vuoibmi. Son suodjala njuorat­máná gii veallášii silbagietkkas, ja várjala sámi soga stuorra njuohtamiin.

Påve ivdnás ja girjás dáidagat sihke árvvusatná sámi kultuvrra ja muittuha seailluhit árbevieruid mat leat johttán buolvvas bulvii. Son ávnnastta luonddus ja duddjo bistevaš dujiid ja dáidagiid, ja daid bokte láhče ságastallama olbmuid gaskavuođa luondui. Kultuvrralaš bistevaš­vuohta, duodje­árbevierru ja sámi identitehta leat vuođđofáddát su dáiddálaš doaimmain.

Čájáhusain Påve bivdá gehččiid hutkat, iskat ja soaitá smiehttat muitalusaid ja min iežamet máddagiid ja gávdnat ruovttoluotta iežamet eanádagaid, siskkil olggos. Påve čájáhus lea sihke sadji gos geahčči ja dáidagat deaivvadit, muhto maiddái agálaš ságastallan ovttaskas olbmo ja servodaga gaska, ja gaskal árbevieruid ja dálááiggi.

Inga-Wiktoria Påve (r. 1990) boahtá Látteváris, Girona gielddas Ruoŧa bealde. Son lea bajás­šaddan boazodoalus Sárevuomi čearus ja lea govvadáiddár, duojár ja dáiddaduojár. Son lea gázzan dáiddaoahppu Gotlándda dáidda­skuvllas ja Ubme universitehtas, gos maiddái lea lohkan sámegiel­oahpaheaddjin. Dasto lea oahpan duoji Sámij Åhpådus­guovdásj/Sámiid Oahpa­hus­guovddážis Johka­mohkis. Eará go govva­dáidaga ja duoji, son lea maiddái rahka­dan illustra­šuvnnaid máŋga románaide ja dikta­čoak­kál­masaide mat leat namu­huvvon earret eará Davvi­riikkalaš Ráđi bálkka­šumiide girjjálaš­vuođas ja mánáid- ja nuoraid­girjjálaš­vuođas. Maŋimuš girji mii namu­huvvoi lea Leŋges hearggi sáhčal fatnasa (2023), maid su isit Fredrik Prost lea čállán ja almmuhan dušše davvi­sámegillii.

Påve lea ožžon Nuorra dáiddár-bálkášumi Riddu Riđđu Festiválas Olmmái­vákkis Davvi-Romssas. Son lea sihke doallan sierra­čájáhusaid ja searvan joavko­čájáhusaide Sámis, Ruoŧas ja olgo­riikkas, earret eará Àbadakone nammasaš čájáhusas Kanada Našu­nála­galleriijas Ottawas, NONAM:s Zürichas, Sveiccas, ja Afford­able Art Fairas Stock­holmmas.